"Estonia" laevahukk - suurim pettus meresõidu ajaloos

Home

About us

Services

Contact info

News

Order books

Assbook


 

https://www.odt.co.nz/lifestyle/magazine/drowning-lies

 

https://objektiiv.ee/isamaa-eestseisus-estonialt-leitud-vigastuse-asjaolud-tuleb-lopuni-selgeks-teha/

 

https://objektiiv.ee/raagime-asjast-valitsusel-on-tahe-valja-selgitada-miks-estonia-uppus/

 

En person gick tillfälligt med som prenumerant för Estlands största dagstidning Öhtuleht för att kunna ta del av det senaste intressanta som kommit fram om Estoniakatastrofen i en artikel de hade som löpsedel september 2021. Denna artikel har nämnts av andra också nyligen, men jag ville läsa hela artikeln själv för att få en förståelse från originalkällan och inte andrahandskällor. Jag har lagt ner egna pengar för att få tillgång till artikeln och min egen tid för att översätta det som står i artikeln. Då det är en betalartikel och jag anser att det som står är så viktigt att få ut även till oss i Sverige väljer jag att dela med mig av det till er i denna grupp. Denna artikeln handlar det om: https://elu.ohtuleht.ee/.../vandenouteooriad-estonia...

Artikeln tar upp saker som Harri Ruotsalainen vittnar om. Han är ingenjör i botten och var vid tidpunkten för Estonias förlisning teknisk chef för den finska räddningstjänsten och var också på plats vid sjöräddningsinsatsen den ödesdigra natten den 28 september. Han anser jag i alla fall vara en någorlunda trovärdig källa då han själv var inblandad i räddningsarbetet och hade viss insyn kring allt som hände efter Estoniakatastrofen. Även Igor Volke, som 1994 var rådgivare till Tallinns brand- och räddningsnämnd, vittnar om saker han fått veta. Jag drar själv inte några klara slutsatser, utan jag återger bara det som står i artikeln. Nedan står det som jag översatt med hjälp av översättningsverktyg som finns:

Sonarbild visar dumpade lastbilar?

Harri Ruotsalainen var (som nämnts) vid tidpunkten för Estonias förlisning teknisk chef för den finska räddningstjänsten och var också på plats den ödesdigra natten den 28 september. Harri Ruotsalainen har övervakat Estoniakatastrofen ända sedan dess första timmar, och han har utvecklat sin egen förståelse för vad som hände. Han har sett en sonarbild (ekolodsbild) som togs efter förlisningen som visar att det finns något på havsbotten som inte borde vara där. Han har lagt det här pusslet bit för bit och kommit till den fasta tron att förlisningen av Estonia inte var en normal olycka.

Allt kristalliserar, säger han, till en fråga: var är fartygets last? Sonarbilden som togs kort efter olyckan ger anledning att tro att en del av lasten dumpades från fartyget, och att det var denna gåtfulla last som fick en dödlig utgång för Estonia. Det fortsatta tillvägagångssättet i haveriutredningsarbetet bekräftade bara Ruotsalainens misstankar om att något känsligt hade hänt som försökte döljas. "Ju mer jag fördjupade jag mig i ämnet och fick information, desto mer blev det tydligt att den officiella historien inte var sann", säger han. Bevis har gömts, material klassificerats, vittnesmål manipulerats och det har ljugits för allmänheten. Han menar att utredningen i en normal sjöolycka hade varit ärligare, noggrannare och öppnare.

Insikten han fick att något verkade döljas var vid ett tillfälle i november 1994 , när en långt fax, en sonarbild (ekolodsbild), faxades ut i väntrummet på Tallinns räddningsnämnd, Raua Street 2, tagen kort efter olyckan. På sonarbilden fanns Estonias vrak, och inte långt därifrån de gåtfulla kubformade objekten, enligt minnet sex eller sju - allt i två vanliga rader.

- Mina estniska kollegor frågade mig om jag kunde gissa vad de var, fortsätter Ruotsalainen. Efter att ha undersökt omfattningen drog räddningsexperten slutsatsen att det måste ha varit lastbilar som hade fallit ut ur fartyget. En "officiell utredning" menade att en del av lasten föll från fören i havet när den kom ut ur bogvisiret. Men när jag tog del av utredningen insåg jag att lastbilarna inte kunde falla ur fartygets bog vid kuling, dessutom verkar rampen enligt vittnesmål ha varit uppe hela tiden. Om lastbilarna hade kommit igenom fören hade de studsat mot skeppet när det blåste kuling och fallit kors och tvärs mot havsbotten, säger Harri. "Men på sonarbilden var dessa kuber i två raka ordentliga rader. Lasten måste ha kommit ut ur skeppets akter. De dumpades från akterrampen och stängde sedan akterrampen!" säger han.

Enligt Harri Ruotsalainen ska alla fordon som fanns med vid förlisningen nu räknas och resultatet jämföras med fraktlistan som finns. "Om all last/alla fordon finns på vraket enligt fraktlistan så har jag fel", detta är han villig att erkänna, hans teori kanske inte nödvändigtvis är korrekt. "Men mina ögon har sett en sonarbild som säger att det finns/fanns något på havsbotten som inte borde vara där." säger han.

Igor Volke, som 1994 var rådgivare till Tallinns brand- och räddningsnämnd, sammanfattar de möjliga orsakerna till olyckan i Östersjön den där septembernatten. - Det var antingen en olycka, något avsiktligt krimionellt sabotage eller en militär operation, säger han. " Alla alternativ låg mycket på bordet, och allt började diskuteras. I haverikommissionens officiella slutrapport anges haveriorsaken endast vara en olycka som berodde på att bogvisiret var felkonstruerat. Men varken jag eller Harri Ruotsalainen har den uppfattningen. Vi har fortsatt vår utredning och vi stöttar alla som gör insatser för att nå mer exakta och detaljerade kunskaper om orsaker till förlisning och sjunkförlopp.

Igor Volke berördes mycket av Estonias förlisning - hans kusin, fartygets chefsmekaniker Lembit Leiger och en av hans bästa vänner, fartygets läkare Viktor Bogdanov, försvann i olyckan. Idag har våra barnbarn fått veta den officiella versionen om förlisningen att det natten till den 28 september 1994 var ett skeppsbrott i Östersjön orsakat av ett mycket stormigt hav, den estniska besättningens inkompetenta drift (för hög hastighet) och felkonstruerat bogvisir. Detta är dock en bristfällig förklaring som har luckor.

Estonia sänker farten och ändrar riktning innan slagsidan

Ruotsalainen har rekonstruerat de händelser som föregick Estonias förlisning, eftersom de borde ha baserats på den information han samlade in. När fartyget närmade sig området där det sjönk sänkte det hastigheten från normal hastighet (ca 14 knop) till bara fem knops hastighet och ändrade sedan kurs söderut, säger han. "Efter ett tag svängde han ännu längre söderut, i en riktning där det enda närmaste djupaste området är 80-90 meter. Och Estonia körde längs det djupare området. Jag anser att planen var att dumpa den eventuella känsliga lasten i det djupa vattnet för att bättre dölja spåren." Dessutom finns vittnesmål finns om att fordon startades på bildäck innan slagsidan.

Enligt officiella teorin om hade bogvisiret redan delvis eller helt fallit av före sista svängen. "Ändå vände sig fartyget mot vinden. Det gör mig väldigt förvånad eftersom ingen kapten gör en öppen båge mot vinden i kuling, säger han." Och sedan körde fartyget lite nerför vägen tillbaka. Om fartygets kapten är orolig för att fartyget ska hålla sig flytande och orolig för folks liv och hälsa, kommer han inte att utföra en sådan manöver där han styr fartyget mot vinden. Han skulle ha fortsatt direkt mot mer grundare vatten och styra fartyget bort från vindens riktning."

En sådan händelsekedja bekräftar Ruotsalais övertygelse om att Estonias förlisning inte kan ha varit en olycka. - Hur grymt och brutalt det än kan verka så var skeppet på väg att sjunka, säger han. - Jag tror att målet var att sänka skeppet direkt på den kasserade lasten. Men han gick över lite, och vinden i sin tur drev skeppet lite mot fastlandet."

Svenskarna dumpar 40 000 ton bråte vid förlisningsplatsen

Ruotsalainen tillägger att hans teori också bekräftas av svenskarnas misstänkta agerande senare, i juni 1996. Medan besättningen på Finlands räddningsnämnd var på plats vid Estonias förlisningsområde för att avlägsna oljeutsläppet anlände ett svenskt fartyg till det närliggande vattnet och dumpade ut en stor last bråte i havet.

- Och det som är särskilt märkligt är att de här 40 000 ton bråte inte dumpades ovanpå vraket, som det påstås vara planerat, utan på platsen där den misstänka lasten befann sig, säger Ruotsalainen och tillägger att det också finns bevis för detta i form av en videofilm (ROV). - Och helt plötsligt bestämdes det att vraket fortfarande inte skulle täckas. Naturligtvis var det en extremt dum idé att täcka Estonia med betong - det hade varit mer arbete än att bygga Cheopspyramiden.

Alla dessa märkliga beslut som följde på förlisningen - upprättandet av en gravfrid, att inte ta upp lik på havsbotten, försöket att täcka skeppet med betong - har gett Ruotsalais intrycket av storskalig manipulation. " Människor fördes till en position där de skulle misstänkliggöra alla (som foliehattar) som vågade ifrågasätta den officiella versionen och ställa frågor om olyckan."

Dokument hemligstämplas med motiveringen "hot mot den nationella säkerheten"

En stor del av Estonias utredningsmaterial klassificerades (sekretessbelagdes) i 25 år. Det har gått mer än ett kvarts sekel, men vissa dokument är fortfarande gömda och nu klassificerade i ytterligare 50 år. "Varför ska utredningsmaterial som är relaterat till en normal civil fartygsolycka klassificeras?" frågar sig Ruotsalainen. "Och varför är motiveringen med att sekretessbelägga dokument märkt med "hot mot den nationella säkerheten"? Alla dessa bitar har övertygat mig om att detta är något annat än en vanlig sjöolycka."

Men varför var det nödvändigt att sänka ett skepp med nästan 1 000 personer ombord? Vad är dyrare och viktigare än mänskligt liv? - Min teori är att fartyget hade någon form av illegal känslig last. Men jag hörde att de svenska tullarna var medvetna om det och väntat i hamnen. Signalen om detta nådde fartyget och man bestämde sig för att göra sig av med lasten, säger Ruotsalainen.

Kulhål i kapten Arvo Andressons huvud

När det inte finns mycket information uppstår antaganden och uppfattningar - en festival av fantasier. Den som kommer på den mest kraftfulla konspirationsteorin är den mest fantastiska, konstaterar Volke. - En teori måste bygga på data och fakta säger han vidare. Och nu har en annan bild börjat dyka upp när pusselfragmenten är monterade. Som Harri Ruotsalainen sa, just nu måste du fråga var lasten är. Men det var inte den enda gåtfulla omständigheten ombord, det fanns också 71 högt uppsatta svenska poliser. Vad gjorde de där? Jag är säker på att de inte var där av misstag. Varför togs inte kropparna upp från kommandobryggan? Det finns uppgifter om att det finns ett kulhål i kapten Arvo Andressons huvud.

Estniska ställföreträdande tullchefen Igor Kristapovich skjuts ihjäl efter förlisningen

Här behöver du inte längre leta efter konspirationsteorier, utan vittnesmål från dykare och andra bitar av information. En dykare dog kort efter att ha deltagit i vraket, med andra ord möjligen eliminerad som ett besvärligt vittne. Dessutom bör olycksmaterialet omfatta fartygskommunikationen. Detta var i händerna på Igor Kristapovich, en före detta KGB-officer och ställföreträdande chef för Tullförvaltningen i Republiken Estland. Han raderade banden som fanns med tal och order på den estniska kommandobryggan.

Misstänkte rysktalande mördaren kidnappas från sjukhuset

Igor Kristapovich dödades tretton månader efter Estonias förlisning. - Han sköts ner framför sitt hus i Lasnamäe när han bytte bildäck, fortsätter Volke. " Någon hade skurit sönder bilens däck. Sen kom någon in. Det måste ha varit någon han litade på, för en karaktär av den här kalibern låter inte alla komma nära honom. Han blev skjuten. Två hemmavakter på patrull hörde det och gick för att hämta skyttarna. De flydde i en bil, det var eldstrid i jakten, en av rymlingarna skadades allvarligt och fördes till sjukhus. Misstänkte mördaren som talade ryska, blev i sin tur bortförd av maskerade män från sjukhuset på natten i ett mycket kritiskt tillstånd. Kort efter den här händelsen, ansökte cheferna på Mustamäe sjukhus om rätten till vapentillstånd.

Igor Volke och Ruotsalainen anser att en brottsutredning bör återupptas mot bakgrund av den tillgängliga informationen, eftersom detta skulle ge möjlighet att undersöka andra trådar än skeppsbrottet. - I den pågående utredningen utför alla den uppgift som har tilldelats dem. Ingen kommer att leta efter en container på havsbotten om det inte finns en sådan arbetsorder, säger Volke. " Straffrättsliga förfaranden skulle vara en annan historia - det skulle kräva ytterligare utredningar och övervägande av många aspekter."

Vem ligger bakom Estlands förlisning?

Den ödesdigra natten måste det ha funnits meningsskiljaktigheter på kommandobryggan, menar Volke. Troligtvis fick kapten Arvo Andresson någon form av order som han inte var villig att verkställa och måste avsättas. - De som har varit i andra liknande verksamheter, svarar Ruotsalainen. Inga namn har namngetts, men båda männen är övertygade om att det fanns brottslingar på skeppet som tog över befälet över skeppet. En man med vinröd kavaj hade setts med Avo Piht och Arvo Andresson.

Vad var det för eventuell känslig last?

1994 var en tid då Sovjetunionen hade upplösts och där uranstavarna i Paldiski (rysk fd sovjetisk militärbas vid estniska kusten) förblev "över", antyder Volke. "Fördes de tillbaka till Ryssland? Grävde du i marken? Var är de? Deras pris är utopiskt! Det ryktades också om rymdtekniksmuggling från Kaliningrad... Det har talats om mycket dollar, uran, molybden, kobolt, vapen, elektronik". Volke och Ruotsalainen anser att brottsutredningar, mot bakgrund av tillgängliga uppgifter, bör återupptas, eftersom detta skulle ge möjlighet att undersöka andra ledtrådar än skeppsbrott. Dessutom, finns någon koppling av nattens tragedi med Natos sjöräddningsövning Cooperative Venture 94?.

- I den pågående utredningen utför alla den uppgift som har tilldelats dem. Ingen kommer att leta efter en container på havsbotten om det inte finns en sådan arbetsorder, säger Volke. " Straffrättsliga förfaranden skulle vara en annan historia - det skulle kräva ytterligare utredningar och övervägande av många aspekter."

Ruotsalainen har också varit och lagt fram sin version av olyckan för Margus Kurms arbetsgrupp och för Kalle Grünhtal-kommittén i Riigikogu. Han är optimistisk och tror att sanningen förr eller senare måste komma fram i ljuset.

" Vi vet inte var den svagaste länken är, när någon på en dödsbädd vill bli lättad på sitt samvete, när någon bryter lojaliteten mot sin arbetsgivare eller något annat", konstaterar Volke. Han är dock inte lika hoppfull som sin finska motpart. "Vi är ett litet land vars president hette Meri och vars representativa skepp bar landets namn - det finns så många semiotiska och andliga, så många fruktansvärt praktiska och verkliga ... Utredningen av olyckan kräver att vi - Estland, Finland, Sverige - samarbetar med varandra. Djävulen ensam kommer inte att uppnå någonting om den andra sidan inte kommer för att hjälpa. Men om den andra sidan är aktivt intresserad av att dölja frågan, kommer det att bli svårt. Och till och med livshotande...".

Min egen slutkommentar

Förutom att estniska ställföreträdande chefen Igor Kritopovich sköts ihjäl så knuffades också Estlines chef Harri Enola framför ett tåg 1996 och dog. Alexander Voronin (vars väska hittats i Avo Pihts hytt 6230) dog plötsligt 2002 efter att artiklar skrivits kring Estoniakatastrofen där Voronin nämns vid namn. Skumma omständigheter eller inte? Döm själva. Oavsett bör man undersöka platsen där Harri Ruotsalainen sett dessa kubformiga objekt uppradade på sonarbilden, risken finns ju dessa eventuella lastbilar redan har röjts bort då man fick upp bogvisiret på 55 ton utan problem.

Oavsett bör man kontrollera antal fordon på bildäck om det är möjligt och jämföra med fraktlistor som finns. Oavsett är det skumt att utredningsmaterial kopplat till Estonias förlisning hemligstämplas i 75 år med hänvisning till rikets nationella säkerhet när det officiellt handlar om en civil fartygsolycka. Samma i sverige när anhöriga har begärt få ut Estonia-dokument från MUST (militära underrättelsetjänsten) som varken kan förneka eller bekräfta att sådana dokument finns men avslagit anhörigas begäran med hänvisning till rikets säkerhet. Vad fan skulle det ha med rikets säkerhet att göra? Jag tror det finns en död hund begraven. Oavsett nämns flera skumma omständigheter i artikeln som Harri Ruotsalainen och Igor Volke berättar om.

Till sist finns denna youtube video https://www.youtube.com/watch?v=U_1_PJrr824&t=195s där Estlands Estonia-grupp nyligen träffade Harri Ruotsalainen, tidigare anställd vid Finska räddningsstyrelsen med god insyn i räddningsoperationen kring M/S Estonia och vad som skedde efteråt. Han fick även vittna inför det estniska parlamentet.

Bild 1. En ekolodsbild tagen från vraket av Estland kort efter olyckan. På den här bilden är bogvisiret tip-by-end på fartyget, inte helt ur vägen, som den officiella versionen hävdar.

Foto: Igor Volke Privat Samling

Bild 2. Ett utdrag från listan över människor som räddats från Estland. En annan är kapten Avo Pihts namn, som enligt dessa uppgifter fördes med räddningshelikopter Q97 till Utö.

Foto: Igor Volke Privat Samling

Mõned küsimused M / S Eesti vajumise kohta selgitamiseks 2020 aastal. Eesti peaminister on lubanud, et neile vastatakse:

1. Üksteist meeskonnaliiget ilmselt päästeti ja toodi kaldale. Seal võtsid nad pärast uppumist ühendust oma perekondadega Soome ja Rootsi haiglatest. Hiljem tunnistati kõik üksteist kadunuks ja siis surnuks. Surnukehi pole leitud. Mis juhtus nende üheteistkümnega?

2. Kolm mootorimeeskonna liiget olid tekil nr 0 ja nr 1, kui intsident aset leidis. Nad ütlevad, et märkasid laeva kreeni pärast kella 01.00. Nad ütlesid, et nägid siis teki nr 2 tekiehitise vöörirampi suletuna, kuid veidi lekkisid, et nad hakkasid pilsipumpasid mootori / generaatoriruumide, teki nr 0, kuivade ja muude pumpamiseks. pumbad ballasti ülekandmiseks jne. Pärast 10/15 minutit tekil nr 1 põgenesid nad tekile nr 7, panid ellujäämisriided selga ja jäid koos ülejäänud mootorimeeskonnaga ellu. Kas me võime neid tunnistusi uskuda? Kuidas nad põgenesid tekilt nr 1 tekile nr 7?

3. Kogu kere on mitu korda kontrollitud ja see on ilmselt terve. Viimasel ajal on tekist nr 2 all olevas kere küljes olevast kajutist leitud pragu / murd, kuid pole selge, kust see tekilt nr 0 pärineb. Kas tõesti on tüürpoore kere külg tekkide nr 0 ja nr 1 vahel puutumata sauna, basseini, kanalisatsiooniruumi, kreenipaagi, stabilisaatoriruumi, generaatoriruumi ja masinaruumi juures? Ala on põhjamuda kohal ja seda on väga lihtne uurida ja kontrollida.

4. Tekkide nr 3 ja # 4 vahel on pealisehituse esiosas suur auk. Selle põhjustavad lõhkeained. Oletatakse, et selle põhjuseks on Rootsi mereväe tuukrid, kes eemaldasid visiiri mere põhjas oktoobris 1994. Mis te arvate?

 

Rootsi YLE TV Soomes tegi Eesti kohta aruande jaanuaris 2020. 

See oli halb. 

See oli halb teade vanade petjate käest, kes manipuleerisid meediat tavapärasel viisil. Tõeline teade oleks võtnud ühendust Eesti masinaruumi meeskonnaga, kes kõik ellu jäid ja kes veel 26 aastat hiljem elavad ja töötavad laevade pardal või kaldal laevanduse teel. Öösel töötanud kolm märkasid valju pauku, avastasid lekke (sabotaa×i) tõttu masinaruumidest vett ja käivitasid pilsipumbad. Veekindlad uksed olid lahti. Seejärel nad evakueerisid masinaruumid (tekid 0 ja 1 veeliinist allpool), ärkasid 7. tekil asuvates kajutites kolleegid, kes töötasid päeva jooksul, ja kõik riietusid soojalt, et ellu jääda. Enamik hüppas hiljem päästeparvedesse ja ellujäämiseks polnud tal probleeme. 3. insener Treul oli näiteks veekindel päästevest. Probleemid algasid hiljem kaldal, kui Eesti kaitsepolitsei ja laevafirma ähvardasid neid surmaga, kui see rääkis neile, kuidas ja miks nad ellu jäid.

 

Eesti valitsus välja palju erinevaid nimekirju ellujäänute ja surnud uppumise 1994! Mõned ellujäänud olid surnud ja mõned surnud olid ellujäänud.

According to Mr. Bertil Calamnius in his book Vad hände med MS ESTONIA? (ISBN 978-91-87391-53-8) - What happened to MS Estonia? - issued 2014, the owners of the ship knew about the sabotage (p.63). The ship had after departure contacted its head office at Tallinn that in turn contacted the Estonian Ministry of the Interior (Mr. Heiki Arike) that in turn contacted the Estonian Security Police (Mr. Mart Laan) that used an airplane that started from Tallinn in the evening to observe the ship from the air. The airplane was seen by survivors on the ship after the capsize and before the sinking. The lifeboats had been made ready for launching and no. 1 lifeboat was launched and seen by survivors in the water. Many of the M/S Estonia crew knew what was going on, which explains why the complete engine crew survived. Many other crew members were kidnapped afterwards. The engine crew had time to dress warm and collect personal belongings incl. mobile phones and to enter life rafts on the ship's side before sinking, etc.

M/S Sewol salvage March 2017

Korea parvlaeva M/S Sewol oli päästetud märts 2017 kell 45 m sügavusele, kasutades kahte praamid. Ta oli 10 m lühem ja 2 m kitsam kui M / S Estonia. Tunnelid kaevati alla vrakk ja terastraadi võeti seal ja siis ühendatud praamid.

The Korean ferry M/S Sewol was salvaged March 2017 at 45 m depth using two barges. She was 10 m shorter and 2 m less wide than M/S Estonia. Tunnels were dug below the wreck and steel wires were introduced there and then connected to the barges.

 

28. september 2016 22 aastat tagasi M/S Estonia uppus Läänemerel. Rootsi SEA Eesti peaminister Taavi Rõivas õppida uusi fakte juhtum. Nagu tavaliselt SEA ei maini tahes teavet Heiwa Co.

 

Palun lugege oma kodulehel Rootsi õnnetuse kohta. (11 april 2015)

 

Eesti keeles: Estonia Litigation Association

PRESSITEADE 27. septembril 2013

Estonial hukkunute omaste vajadusest võtta meetmeid, et päästa Pariisiprotsess

Parvlaeval Estonia hukkunute ohvrite omaksed, kes on Pariisiprotsessi liikmed, palutakse kiiresti pöörduda advokaadibüroo Schmill & Lombrez poole, et vältida protsessi sulgemist 14, oktoobril 2013.

Advokaadifirma Schmill & Lombrez poolt saadetud 12. sept. 2013 kuupäevaga kirjas Estonia Protsessi Ühingule teavitatakse, et see asi on "äärmiselt kiireloomuline."

Protsessist osavõtjatel palutakse 1. oktoobriks 2013 saata kaks dokumenti:

• koopia isikuttõendavast dokumendist nagu ID kaart või pass, ja;

• väljavõte rahvastikuregistrist, mis tõestab omakse suhet hukkunuga.

Advokaatide kiri ütleb, et see on kohtupoolne nõudmine, kuna vastaspool (Estoniale sõiduloa andnud Bureau Veritas ja laevaehitaja Jos L. Meyer) on vaidlustanud hukkunute omaste ja laevahukust pääsenute juriidilise õiguse neid kohtusse kaevata. Põhjenduseks tuuakse, et 1300 omakse ja pääsenu kohta puudub juriidiline dokumentatsioon, mis tõestaks nende isikut ja suhet hukkunuga.

Schmill ja Lombrez lisavad oma kirjas, et kui nõutud dokumedid ei ole õigeaegselt nendeni jõudnud, siis jääb 14. oktoobril 2013 toimuv kohtuistung viimaseks ja Pariisi protsess on ilma asitõendite ärakuulamiseta lõppenud.

Oleks äärmiselt traagiline, kui 17 aastat kestnud kohtuasi loetakse lõpetatuks ainult seetõttu, et omaksed ei ole suutnud oma isikut ja suhet hukkunuga juriidiliselt tõestada.

Pariisiprotsessi liikmetel palutakse saata andmed kas e-meili teel:

lex@schmilletlombrez.com

kuid Estonia Protsessiühingu soovitusel kindluse mõttes ka tähitud kirjaga aadressil:

Schmill & Lombrez

15, rue de Castellane

75008 PARIS

FRANCE

 

Miks on Pariisprotsessist osavõtjatele jäetud nii vähe aega kohtu poolt esitatud nõuete täitmiseks?

Advokaadibüroo Schmill & Lombrez kirjast ilmneb, et vastav paus Pariisiprotsessis tehti juba 14. oktoobril 2011, et anda advokaatidele aega 1300 Pariisiprotsessi liikmelt andmeid koguda. Selline paus kohtuasjapidamises ei saa kesta kauem kui kaks aastat.

Erik Schmilli ja Francois Lombrez’iga saab ühendust telefoni teel: Tel: +33 1 47-42-33-50 Faks: +33 1 42-66-39-88

Estonia Protsessiühingu esindaja Helje Kaskeliga saab ühendust aadressil: ela_estonia@yahoo.se

 

 

http://svaboda555.blogspot.fr/2012/02/eesti-oppetund-peaaegu-kogu-tode.html

Scientific fraud at Strathclyde and Chalmers Universities

Now 19 years have passed since M/S Estonia sank 28 September 1994. The sinking was finally scientifically explained 2008 by five scientific institutions: SSPA & Chalmers University of Gothenburg, Sweden, Safety at Sea, Ltd and University of Strathclyde, Glasgow, Scotland and MARIN, Delft, Netherlands.

The objective was as per Swedish government clear instructions 2005 to scientifically explain the sinking, i.e. loss of buoyancy based on the alleged facts of the JAIC investigation 1994-1997, i.e. the visor fell off and water was loaded in the superstructure 2.5 meter above waterline in severe weather. JAIC had forgotten to explain the sinking. The scientists reported their findings 2008.

Swedish SSPA model tests showed that >2 000 tons/min water was loaded starting at 01.02 hrs and that the ferry was heeling >40° after two minutes 01.04 hrs and then stopped heeling. These events were not really according to the JAIC, where sudden heeling started at 01.15 hrs and stopped at <15°, so that 300 persons could evacuate to open decks during 10 minutes.

The Swedes suggested that the vessel then didn't immediately capsize due to buoyancy of an intact deck house, while JAIC suggested that the deck house was flooded immediately, when it was submerged, as all deck house windows were broken at once. The Swedes at SSPA/Chalmers suggested the ship could float on the deck house for 20 minutes.

This was confirmed by model tests of the Dutch MARIN company; it took twenty minutes (!) to fill up the deck house.

However, when the deck house was finally flooded at 01.30 hrs, the ship capsized and floated upside down according Archimedes and Swedish model tests and Scottish calculations. All persons on open decks jumped into the cold water and swam to rafts that had been dropped into the sea. Most drowned.

And then the ship drifted a mile at 2.2 knots and sank at 01.50 hrs stern first according JAIC. The scientists explained the reason for sinking being that buoyancy of the floating ship at 01.30 hrs disappeared during 20 minutes; buoyancy air inside the hull disappeared by compression starting at the stern. It could not happen in model scale, so in model tests the air escaped through two valves in the bottom of the model.

The Scottish scientists made full scale computer animations of the capsize and sinking that confirmed the Swedish/Dutch model tests; vessel heeled >40° in two minutes, it took then 20 minutes to flood the deck house and capsize upside down and 20 minutes to slowly sink stern first due to buoyancy disappearing due to air slowly being compressed in the intact hull starting aft.

There is no evidence anywhere that the alleged scientific findings of the Swedish, Dutch and Scottish scientists 2008 are correct but nobody, except Heiwa Co seems to care. The findings are just politically correct to maintain social order and to protect corrupt officials and ship-owners and that's what counts in Sweden. When Heiwa Co published its true facts and suggested scientific fraud at Strathclyde and Chalmers universities, the Scots threatened to sue Heiwa Co. They never did it in the end, because they would have lost. But it seems they got away with the fraud. Question is only for how long.

Anders Björkman

(28 September 2012) 

 

147 Estonians demand a new Investigation. Reply from Justice Minister Lang 8 July 2009

147 eestlast nõuavad uut uurimist. Justiitsminister Langi vastus 8. juulil 2009:

 

Translation:

To Helje Kaskel

Yours: 3.06.2009

Ours: 8.07.2009 m.7 1-9/7781

 

Response to memo

Ministery of Justice, having examined your memo and its attachments*, is responding to it as follows.

In your "memo" you wish that the government of Estonia opened the investigation of the sinking of Estonia due to new evidence. You also point to the IMO resolution A.849 (20) point 13 that talks about re-opening of investigation that stipulates that when new facts changing previous conclusions are presented, they shall be reviewed and investigated.

Ministery of Justice responds as follows: the comission of experts formed by the government on 7 March 2005 whose mandate was prolonged on 16 October 2005, 31 March 2006 and 11 November 2007, presented its final report on 16 February 2009. The report gives among other things an overview of studies and their results and is accessible on the ministery's website at www.just.ee/40431

Ministery of Justice finds that the comission has done its job examining the reasons of the sinking of the ferry thoroughly and has analyzed all existing evidence during its work. Therefore, Ministery of Justice will not support the re-opening of the investigation.

 

Respectfully,

(signed)

Rein Lang

Minister

 

* Attachments are 35 petitions with 147 signatures of relatives and concerned citizens

 It is sad that all new information 2008 about the accident 28 September 1994 is ignored by the Estonian government and authorities.

oo0oo

Report of the Committee of Experts formed for the investigation of circumstances related to the transport of equipment for military use on the passenger ferry Estonia in September 1994 (2 March 2009)

On 16 February 2009 Margus Kurm, Chairman of the Committee, Leading Public Prosecutor, handed in subject report to the Estonian government. It was the result of the Committee studying the latest research studies done by the SSPA consortium and the HSVA/TUHH consortium 2006-2008. It concludes that the ferry listed in four different ways and that 90° heel occurred at four different times (1.13, 1.24, 1.30, 1.36)!

16. veebruar 2009 Margus Kurm, esimees, juhtiv riigiprokurör, loovutatud suhtes aruanne Eesti valitsusele. See oli tingitud Komitee uurib hiljemalt uuringute teha SSPA konsortsiumi ja HSVA / TUHH konsortsiumi 2006-2008. Ta järeldab, et parvlaev loetletud neljal erineval viisil ja et 90° kreeni toimunud neli eri aegadel (1.13, 1.24, 1.30, 1.36)!

Heiwa Co evidently thinks the 90° heel occurred at 1.34 hrs, when the clock on the bridge stopped and when all survivors jumped into the sea, and that the ship sank 1.35 hrs due to hull leakage and open, watertight doors. But Margus Kurm, Chairman of the Committee, Leading Public Prosecutor, thinks that the 90° heel occurred at 01.13, 01.24, 01.30, 01.36 hrs, and that the ship sank 1.52 hrs, so we will never know what happened.

oo0oo

M/ S Estonia resolutsioon ja petitsioon

Võttes arvesse 2008. aastal ilmunud uut tõestusmaterjali M/S Estonia huku kohta, mis esitati avalikkusele 3. märtsil 2008 Rootsi Politseilabori (SKL) ja 5. mail 2008 SSPA Ühenduse poolt Vinnova lõppraporti näol, nõuame, et Eesti Vabariigi Valitsus avab 28. septembril 1994 uppunud M/S Estonia hukupõhjuste ametliku uurimise (nagu tehti Suurbritannias M/S Derbyshire juhtumi korral) vastavalt rahvusvahelise merendusorganisastiooni IMO täiskogu resolutsioonile A.849 (20) § 13, mida Eesti Vabariik on kohustatud järgima.

Lisainformatsioon allkirjade kogumise kohta:

http://www.elaestonia.org/index.php?kat=133

 

Nõudke uut ametlikku uurimist

‘Kümme olulist põhjust M/S Estonia õnnetuse uurimise (1994-1997) taasavamiseks aastal 2008!'

.......
Anders Björkman

Heiwa Co – Euroopa Mereohutuse Agentuur

Tartu, Pärnu, Tallinn

November 2008

.......

Uued tõendid 2008
  • M/S Estonia õnnetus toimus 28. septembril 1994; parvlaev uppus vähem kui 40 minutiga pärast äkilist kreeni vajumist. 852 inimest uppus.
  • JAIC-i lõpparuanne avaldati 5. detsembril 1997 (vanad tõendid)
  • Rootsi politsei aruanne avaldati 3. märtsil 2008 (uued tõendid)
  • Vinnova uurimus viidi lõpule 5. mail 2008 (uued tõendid)
  • Rootsi kaitseminister Tolgfors esines parlamendis avaldusega oktoobris 2008 (uued tõendid)
  • Mariella kapten Thörnroos ütles 18. novembril 2008 Rootsi TV-le (uus tõestusmaterjal), et tema laev päästis "Estonialt" 40 inimest (mitte 26 nagu väitis JAIC)
 

Vanad tõendid 1994-1997

  • 1994-1997 töötanud õnnetuse uurimise ühiskomisjoni (JAIC) hinnangul põhjustasid M/S Estonia õnnetuse 1980. aastal paigaldatud vigased visiirilukud.
  • Lukud andsid 1994. aasta karmides ilmastikuoludes järele ... ja parvlaev uppus. Mitte keegi ei oleks oma tööülesandeid hoolikalt täites suutnud viga avastada.
  • Muidu oli parvlaev merekõlblik ja täiuslikus korras.
  • Tegelikult ei olnud keegi süüdi!

 

IMO täiskogu resolutsioon A.849 (20)
  • Laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeks  
  • §13 Uurimise taasavamine
  • Kui mingi õnnetusjuhtumi kohta ilmneb uut tõestusmaterjali, tuleb seda põhjalikult hinnata ja sellest teistele põhjendatult huvitatud riikidele teatada, et neil oleks võimalik oma kommentaare esitada. Uue tõestusmaterjali ilmnemisel, mis võib oluliselt muuta mereõnnetusega seotud asjaolusid ning oluliselt muuta õnnetuse põhjuste ja sellest tulenevate edaspidiste soovituste iseloomu, peavad riigid oma senised järeldused üle vaatama.

Uued tõendid, oktoober 2008
  • Vastus kirjalikule küsimusele 2008/09:34
  • 1. oktoober 2008
  • Vastus küsimusele
  • 2008/09:34 M/S Estonia uppumise selgitused
  • Kaitseminister Sten Tolgfors:
  •  
  • Kjell Eldensjö küsis mult, mida ma M/S Estonia uppumise selgituste osas ette võtan ning millal võib minu meelest tulemuse avaldada. ...
  • SSPA Sweden AB ja HSVA (Hamburgische Schiffbau-Versuchsanstalt GmbH) 5. mai 2008 uurimus näitab, et uppumine toimus kõigis olulistes punktides õnnetuse uurimise ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuandes toodud stsenaariumi järgi.

Uus tõestusmaterjal, november 2008
  • Mariella kapten Thörnroos ütles 18. novembril 2008 Rootsi TV-le, et tema laev päästis "Estonialt" 40 inimest!
  • http://est.jbn.nu/40/indexeng.htm
  • Ametlikult korjas Mariella merest välja ainult 15-18 pääsenut ja võttis 9-11 ellujäänut vastu helikopteri pealt.
  • Erinevus on 11-13 inimest.
  • 11-13 eestlastest meeskonnaliiget registreeriti kui pääsenud, samas kadusid hiljem jäljetult.
  • Laev, mis päästab merest inimesi, peab nende nimed üles kirjutama logiraamatusse ! Kapten Thörnroos nähtavasti unustas seda teha!

Uued tõendid, märts 2008
  • Rootsi politseilabor analüüsis Rootsi valitsuse palvel oktoobris 1994 JAIC-i filmitud lõike M/S Estonia vrakist ja avaldas 3. märtsil 2008 oma aruande. Ühte filmi on monteeritud ja kahel olulisel filmil on paus seal, kus on (ei ole) filmitud vööri.
  • Võimalik, et filme on monteeritud nii, et need ei näitaks vraki visiiri seisukorda!

FCKP no.

Material no.

Kuupäev

Aeg

Tüüp

Pausid

26

4

941002

12.26 - 18.54

Originaal

Jah

27

5

941002

18.54 - 20.07

Originaal

Ei

30

8

941002

11.54 - 22.22

Originaal

Jah

34

12

941009/10

21.55 - 00.53

Montaa×

Ei

28

6

941010

00.57 - 02.18

Originaal

Ei

Uued tõendid, mai 2008
  • Rootsi valitsus otsustas 2005. aastal, et Vinnova korraldab uppumise uurimise. Vinnova otsustas, et SSPA alla kuuluv ühendus teeb töö ära.
  • SSPA ühendus esitas Vinnovale lõpparuande 5.mail 2008.
  • SSPA ühendusse kuulusid SSPA Sweden (Göteborg, Rootsi; projektijuhtimine), Safety at Sea (Glasgow, Ühendkuningriik; teadus-tehnilise kooskõlastamine), Chalmersi tehnikaülikool (Göteborg, Rootsi) ja Madalmaade Mereuuringute Instituut (Wageningen, Madalmaad).
  • Projekti tulemused esitati 23. mai seminaril Stockholmis

Uued tõendid, mai 2008

Aruanded

Kõik aruanded on Adobe PDF formaadis.

Pealkiri Faili suurus

  • Lõpparuanne – Mootorlaev Estonia uppumisskeemi uurimus 3,9 MB
  • Vöörirambi üleujutamiskatsed täis autotekiga 0,1 MB
  • CFD-simulatsioonid mootorlaeval Estonia – Pealisehituse üleujutamissimulatsioonid neljandal tekil 2,9 MB
  • Veega täitumise stsenaariumide määratlus, CFD-arvutused ja –kinnitused, mootorlaev Estonia täielik modelleerimine 3,4 MB
  • Pealisehituse üleujutamiskatsed neljandal tekil 6,7 MB
  • Veega täitumise katsed 13 MB
  • FREDYN-i pealisehituse üleujutamise simulatsioonid neljandal tekil 16 MB
  • Manööverdamiskatsed ja vöörirambi üleujutamiskatsed 7,6 MB
  • Veega täitumise stsenaariumide digitaalsed simulatsioonid 5,4 MB
  • MARIN-i uurimuse üldine kokkuvõtlik aruanne 0,8 MB
  • Voolukiiruse PIV näidud neljanda teki üleujutamiskatsetes 4,3 MB
  • PROTEUS3 Veega täitumise stsenaariumide simulatsioonid 26 MB
  • Tõendite läbivaatamine ja kao hüpoteesi kujundamine 5,4 MB
  • Tõendite aruande nr 2 „Sündmuste võimalik kulg” läbivaatamine 0,2 MB
  • Sündmuste järjekorra simulatsioon enne veega täitumist 8,4 MB
  • Mootorlaev Estonia stabiilsuse analüüs 24 MB
  • Mootorlaev Estonia uppumisskeemi uurimise tehniline kokkuvõte 12 MB
  • Virtuaalne demo 0,4 MB

Uued tõendid, mai 2008

Videod

Kõik videod on Windows Media (WMV) formaadis.

Pealkiri Faili suurus

  • Mootorlaev Estonia veega täitumise katse mudeliga 320 MB
  • Mootorlaev Estonia tõenäoliseim uppumisskeem (wmv) 167 MB
  • Üleujutamiskatse nr 1 Esialgne külgkaldenurk 2,6° Mudeli aeg 34 MB
  • Üleujutamiskatse nr 2 Esialgne külgkaldenurk 4,5° Täismõõdus laeva aeg 84 MB
  • Üleujutamiskatse nr 2 Esialgne külgkaldenurk 4,5° Mudeli aeg 59 MB
  • Üleujutamiskatse nr 2 Toetav kaamera Esialgne külgkaldenurk 4,5° Mudeli aeg 56 MB
  • Esialgne sissevoolukatse 3 28 Täielikult avatud ramp 0° külgkalle Täismõõdus laeva aeg 25 MB
  • Esialgne sissevoolukatse 3 59 Täielikult avatud ramp 25° külgkalle Täismõõdus laeva aeg 25 MB
  • Esialgne sissevoolukatse 3 9 Ühe meetri võrra avatud ramp 0° külgkalle Täismõõdus laeva aeg 26 MB
  • Laeva käideldavuse ja pööramise katse 25° külgkalde korral Täismõõdus laeva aeg 32 MB

(Toimivad lingid leiate SSPA koduleheküljelt)

Uute tõendite läbivaatamine
  • SKL-i ja Vinnova/SSPA 2008 esitatud uute tõendite läbivaatamisel ilmneb hulk vasturääkivat teavet
  • Käesolev esitlus valgustab mõnda neist ja loetleb kümme olulist põhjust ametliku uurimuse taasavamiseks
  • Loomulikult on põhjuseid palju rohkemgi!

 

1. Õnnetuse aeg
  • Vastavalt JAIC 1997-le sai visiiri kadu/ kreeni kaldumine alguse 28. septembril 1994 kell 1.15
  • Vastavalt Vinnova/SSPA-le sai visiiri kadu/ kreeni kaldumine alguse kell 1.00, s.t. 15 minutit varem!
  • 15 minuti jooksul võib juhtuda palju
  • 15-minutilist erinevust ei ole selgitatud!
  • Mayday hädakutse saadeti kell 1.22!
  • Kas see saadeti 22 või 7 minutit peale õnnetuse algust?
  • Kui see saadeti 22 minutit hiljem, siis miks?
  • Vastavalt Mayday ajal antud informatsioonile, oli kreen kella 1.22 ajal 20-30°. SSPA järgi oli kella 1.22 ajal kreen juba 90°!

2. Visiiri asend
  • Vinnova/SSPA ei kirjelda parvlaeva liikumisi visiiri kaotamise, kreeni vajumise, pööramise, triivimise, kummuli vajumise, kummuli suurel kiirusel triivimise, uppumise ja vraki asendi vahel.
  • Tõendid ei näita, et laev oleks Vinnova/SSPA stsenaariumis saanud liikuda visiiri/vraki kahe asendi vahel.
  • See toetab kahtlust, et vraki visiiri filmiti oktoobris 1994 ja et politseilabori analüüsitud filme on monteeritud!

3. Kreeni vajumine
  • Vastavalt JAIC 1997-le oli külgkaldenurk üle 5 minuti vähemalt alla 15°, mis lubas evakueerida üle 300 inimese.
  • Vastavalt Vinnova/ SSPA 2008-le ületas külgkaldenurk 45° juba 2 minuti pärast, mis muutis evakuatsiooni võimatuks!!
  • Erinevust ei selgitata! Kuidas inimesed Vinnova/ SSPA järgi pääsesid?
  • Miks väidab Vinnova/SSPA oma aruandes, et kreen oli 90°, kui Mayday andmise ajal kell 01.24.51 oli see 20-30°?
  • JAIC stsenaariumi kohaselt pööras laeva meeskond alust 180 kraadi kohe peale kreeni kaldumist, laev oli endiselt 15-kraadises kreenis. Laeva mootorid seiskusid alles siis, kui alus vajus 40-kraadisesse kreeni 8 minutit hiljem. Vahepealse aja jooksul anti evakueerimishäire (mida keegi ei kuulnud), kuid rohkem kui 300 inimesel õnnestus välitekkidele jõuda.
  • Vastavalt Vinnova/SSPA stsenaariumile vajub laev 2-3 minutiga 45-kraadisesse kreeni ning meeskonnal ei ole aega hakata alust pöörama, kuna 40-kraadise kreeni puhul mootorid seiskuvad. Vinnova/SSPA raportis ei mainita evakueerimishäiret, ega selgitata, kuidas üle 300 inimese suutis välitekkidele jõuda.
  • Vastavalt üldtunnustatud arvamusele ei ole evakuatsioon üle 18-kraadise kreeni puhul võimalik.

4. Pääsenute tunnistused

  • Pääsenud 3/E Margus Treu ja 4/E Henrik Sillaste rääkisid õnnetuse päeval Rootsi televisioonile, et enne õnnetust oli masinaruumis vesi põlvini
  • JAIC 1997 andmetel ei olnud masinaruumis vett.
  • Vinnova/SSPA andmetel ei olnud masinaruumis vett.
  • Oli siis masinaruumis vesi või mitte?
  • Treu/Sillaste peaksid oma tähelepanekut selgitama

Surviving 3/E Margus Treu explains 'In the engine room, there was water to the knees".


5. Lainetuse mõju vöörile

  • Vastavalt JAIC 1997-le mürtsatasid lained iga 2 minuti tagant väga tugevalt – üle 200-tonnise jõuga – vastu parvlaeva visiiri (Z-jõud). Löögijõud ületas 700 tonni. Keegi ei kuulnud neid mürtsatusi
  • JAIC-i teooria põhines SSPA 1995. aasta mudelkatsetel.
  • Need SSPA mudelkatsed on võltsid! Ei ole olemas meetodit, mille abil saaks mudelit mõjutavaid jõude ümber arvutada õigesse mõõtkavasse.
  • Lainete mõju ei ole võimalik tegelikes ilmastiku/kiiruse/kursioludes!

SSPA võltsitud Z-jõu andmed

6. Kas vööriramp oli avatud?

  • Vastavalt JAIC 1997-le oli vööriramp kell 1.15 täielikult avatud, mis lasi autotekile 300 tonni vett minutis ja tekitas nii külgkalde.
  • Vastavalt Vinnova/SSPA-le märkasid 3 meeskonnaliiget kinnist, kuid lekkivat rampi 3-4 minutit pärast kreeni kaldumist, kui külgkaldenurk ületas 45° ja sisse tungis väga vähe vett.
  • Erinevust ei selgitata!

Vinnova simulatsioon, kuidas meeskond vaatab masinaruumis suletud rampi 0°kalde juures, kui meeskonda ei olnud tegelikult kohal!

7. Vee tungimine autotekile

  • Vastavalt JAIC 1997-le voolas vett autotekile esialgu 320 tonni minutis, nii et külgkalle süvenes aeglaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

  • Vastavalt Vinnova/ SSPA 2008-le oli vee esialgne sissevool üle 1800 tonni minutis, nii et kaldenurk ületas mõne minutiga 45°

 

 

  • Suurt erinevust ei selgitata!

 


  • Vastavalt Vinnova/SSPA-le:

  • Vastavalt Vinnova/SSPA raportile tekitaks ühe minuti jooksul 2000 - 2500 tonni vee sisenemine aototekile suurt müra (rääkimata laeva kaldumisest 45-kraadisesse kreeni)!
  • Mitte keegi ei kuulnud midagi!
  • Kas võib praamile tungida 2000 tonni vett minutis nii lühikese aja jooksul.. ja keegi ei kuule sellest midagi?

8. Püsimine veepinnal tekiehitise akende najal
  • Vastavalt JAIC 1997-le ujutati tekiehitis üle kohe, kui see umbes kell 1.25 vee alla vajus. Kõik üle 150 akna purunesid!
  • Vastavalt Vinnova/SSPA-le vajus tekiehitis vee alla mõne minutiga ning mudel püsib tekiehitise najal veepinnal 20 minutit, sest igal tekil puruneb vaid 2 akent.
  • Erinevust ei selgitata!
  • Rahvusvaheliste normide kohaselt ei püsi ükski laev tekiehitise akende najal veepinnal!

 

Vastavalt Vinnova/SSPA mudelkatsele on aknad 6 meetrit veepinnast allpool – ega purune! Tõeline laev ei püsiks niimoodi vee pinnal! Mudelkatsed on võltsid ja kasutavad väära tekiehitise mudelit!

9. Püsimine veepinnal pärast kummuli vajumist

  • Vastavalt JAIC 1997-le püsis parvlaev pärast kummuli vajumist veepinnal
  • Ka Vinnova/SSPA uurimuses püsis mudel pärast kummuli vajumist veepinnal
  • Mõõtkava erinevuse tõttu (mudeli mõõtkavas on õhurõhk väiksem), hulbib mudel vees palju kõrgemal
  • Pole kahtlust, et M/S Estonia oleks pidanud pärast kummuli vajumist veepinnal püsima. Laev ei vajuks merepõhja!

 

 

Vinnova/SSPA mudelkatsetel püsib mudel horisontaalselt veepinnal, 10 cm merepinnast kõrgemal (4 m täismõõdus laeva puhul). Sama juhtuks täismõõdus laeva puhul, kuid vaid 1,0-2.0 m kerest püsiks merepinnast kõrgemal (täismõõdus kere kõrgema õhurõhu tõttu).

 

 

Vastavalt Vinnova/ SSPA-le:

  • Kaldumine 0-180° kreeni nõuab 30 minutit
  • Laev püsib veepinnal kell 1.30 umbes 14 000 m3 suruõhu toel keres, millest 5 000 m3 on merepinnast kõrgemal
  • Seejärel upub laev 18-22 minutiga
  • Kuidas?
  • Kerest kaob 110 m3 suruõhku minutis!

10. Uppumine pärast kummuli vajumist
  • JAIC 1997 ei suutnud seletada uppumist pärast kummuli vajumist
  • Vastavalt Vinnova/SSPA-le võib uppumist modelleerida nii, et mudeli põhjas asuva kahe ventiili kaudu lastakse välja õhku 6,7 l/min (110 m3/min täismõõdus laeva puhul)! Seejärel mudel upub 18-22 minuti pärast
  • See ei ole teaduslik meetod kummuli laeva uppumise mudeldamiseks! See on võlts!
  • Vinnova/SSPA uputavad laeva, lastes välja liiga palju õhku liiga aeglaselt! Ka siinkohal võltsib SSPA mudelkatseid!! (Võrdle lainemõjusid!)

 

 
  • Nii et pärast kella 1.30-1.34 aset leidnud kummuli vajumist püsib M/S Estonia ikka veel veepinnal (ja triivib üle 2,2 sõlmese kiirusega!)
  • Kere sisaldab vähemalt 17 000 m3 suruõhku. Kuna laev kaalub 12 000 tonni, on 5 000 m3 veepinnast kõrgemal
  •  
  • Laeva uputamiseks peab eemaldama 5 000 m3 ehk 277 m3/min 18 minuti jooksul. Aga seda ei saa teha ventiili avamisega! Kui laev lõpuks upub, on selle sees ikka veel 9 000 m3 õhku! See surutakse kokku u 3 000 m3-ks, kui laev on 80 m sügavusel põhjas!

 

Kui laev püsib kummuli veepinnal tänu keres sisalduvale 14 000 m3 suruõhule, ei saa see uppuda! Õhk ei saa kaduda! Joonis näitab M/S Estoniat püsimas veepinnal täismõõdus laeva simulatsioonis! Parvlaev ei saa sellises asendis uppuda!

 

 

Mudel upub, kuna õhk lastakse välja ahtri põhjas asuva ventiili kaudu! Täismõõdus laevas ei saa seda juhtuda! Mudelkatse on võlts! Aga ka täismõõdus simulatsioon on võlts, sest ka seal upub parvlaev täpselt samamoodi. Arvutisimulatsiooni on päris lihtne võltsida

 
  • Kummuli laev, mis veepinnal püsib, ei saa uppuda!
  • Vinnova/SSPA mudelkatsete, videote ja arvutisimulatsioonide tulemused on täiesti võltsid!
  • Mudelkatse võltsitust on väga lihtne selgitada. SSPA laseb mudelist 18-20 minutit õhku välja
  • Täismõõdus laevaga ei saa seda juhtuda! Seega on Vinnova/SSPA avalikkust lollitanud!
  • Ei tasu unustada, et Rootsi kaitseminister Stig Tolgfors ütles parlamendis, et: „SSPA Sweden AB ja HSVA (Hamburgische Schiffbau-Versuchsanstalt GmbH) 5. mai 2008 uurimus näitab, et uppumine toimus kõigis olulistes punktides õnnetuse uurimise ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuandes toodud stsenaariumi järgi.”
  • Seega üritab ka hr Tolgfors teid lollitada! Nagu JAIC aastal 1997!

 

"…et uppumine toimus kõigis olulistes punktides õnnetuse uurimise ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuandes toodud stsenaariumi järgi." ???

 

Avage uurimine uuesti!
  • Mootorlaev Derbyshire oli briti lipu all purjetav, 1976. aastal ehitatud OBO laev.
  • See kadus 9. septembril 1980 Jaapani vetes. Kõik pardal olnud inimesed (42 meeskonnaliiget ja 2 pereliiget) hukkusid. See on siiani suurim briti laev, mis on merel kaduma jäänud.
  • Õnnetuse uurimise tulemusel kuulutati õnnetuse põhjuseks meeskonna hooletus!
  • Kuna briti valitsus keeldus korduvalt korralikku uurimist läbi viimast, uuris ITF vrakki omal käel. Vrakk leiti 1994. aasta juunis. Vrakki õnnestus pildistada ja järeldustele saadi kinnitust.
  • Vraki imelik asend avaldati 12. märtsi 1998 aruandes. See sundis briti valitsust vastavalt IMO eeskirjadele uppumise ametlikku uurimist taasavama.
  • Ametlikku uurimist alustati 2. aprillil 2000. Lõpuks tehti kindlaks, et laev uppus ehitusvea tõttu ja meeskond vabastati igasugusest vastutusest laevahuku eest.

Järeldused
  • SSPA on järjekordselt avaldanud võltsaruandeid!
  • Kummuli veepinnal püsiv laev ei saa uppuda!
  • Tänaseni on vastamata mitu küsimust M/S Estonia uppumise kohta aastal 1994
  • Vaid uppumise uue ametliku uurimise alustamisega võib neile küsimustele leida vastuse ja selgituse
  • Selline uurimine parandaks mereohutust
  • Eesti valitsus peaks tegema uppumise ametliku uurimise taasavamise otsuse!

Lisaks...
  • Taasavatud ametlikku uurimist juhib kohtunik ning huvitatud osapooled esitavad oma arvamuse vanade ja uute tõendite kohta, nagu kohtus
  • Seejärel otsustab kohtunik, mis on õige ja vale, võtab juhtumi kokku ning võib tuvastada uue õnnetuse põhjuse ja sellele kaasa aidanud tegurid
  • Ametliku uurimise taasavamiseks ei ole vaja uut sukeldust, laevakere inspekteerimist ega hauarahu seaduse muutmist!
  • Kui ametlik uurimine taasavatakse, tuleks läbi vaadata paljud teised JAIC 1997 imelikud järeldused:
  • Veel kaheksa põhjust uurimise taasavamiseks

11. Veekindel alljaotus
  • Parvlaeval peavad olema veekindlad vaheseinad
  • Veekindlas vaheseinas masinaruumide vahel tohib olla vaid üks uks
  • Kõik veekindlad uksed peavad merel suletud olema
  • Ukse sulgemine peab toimuma kaugjuhtimise teel, vaid sillalt
  • M/S Estonial oli 22 veekindlat ust, sh 3 ühes veekindlas vaheseinas!
  • Kõik uksed hoiti merel lahti
  • Kõiki uksi võis kaugjuhtimise teel avada sillalt

12. Päästevahendid
  • Kõik 1993. aastal uue lipu all sertifitseeritud parvlaevad pidid tagama, et pardal olevad inimesed võivad merel laevalt lahkuda kuivalt
  • „Märg” laevalt lahkumine oli keelatud
  • M/S Estonial oli asjakohaseid päästevahendeid vaid 50% pardal olnud inimestele
  • Ülejäänud pidid merre hüppama ja ujuma kaldale või parvele, mis võib-olla vette visati!!

Puudulikud päästevahendid M/S Estoniaga sarnaneval parvlaeval

13. Evakuatsioonikord
  • Igal parvlaeval peab olema heakskiidetud kava, kuidas meeskond evakueerib reisijad hädaolukorras avatekile, et need asuksid ümber päästepaatidesse ja –parvedele (vettehüppamist ei ole ette nähtud!)
  • M/S Estonial sellist kava ei olnud – 50% reisijatest oleks pidanud vette hüppama ja kaldale ujuma!

Punasega on näidatud, kuidas Treu, Sillaste ja Kadak masinaruumist pääsesid – võimatu ülesanne!

14. Pilsipumbad
  • Masinameeskond(Treu/Sillaste) ütlesid JAIC-ile pärast õnnetust, et nad olid käivitanud masinaruumi pilsipumbad!
  • Pilsipumbad käivitatakse ainult siis, kui keresse on lekkinud vett
  • JAIC otsustas 1997. aastal tsenseerida igasuguse teabe kerelekete ja pilsipumpade kohta!

15. Suur auk põrkevaheseinas

  • Vastavalt JAIC 1997-le ei olnud M/S Estonial olulisi struktuurikahjustusi
  • Sukeldumiste käigus märgati 2000. aastal suurt auku pealisehituse põrkevaheseinas
  • Selle välimus andis alust arvata, et see on põhjustatud lõhkeainetest!
  • Võimalik, et augu põhjustas visiiri eemaldamine vrakilt – pärast õnnetust!

16. Suur lohk visiiril

  • Visiiril on terav sälk
  • JAIC-i hinnangul põhjustas selle visiiri kukkumine vee all vööri küljest pirnvöörile.
  • Pirnvöör aga pole terav!
  • JAIC pakub, et värv teravas sälgus pärineb pirnvöörilt, kuid mõned usuvad, et M/S Estonia põrkas kokku teise laevaga

17. Visiiri tugevus

  • JAIC arvutas visiiri tugevust aastal 1997
  • JAIC pakkus, et visiirihinged ei kannatanud välja lainete survet
  • Tegelikult ei pane lained hingedele mingit raskust!!
  • Hingesid kasutatakse – ja need kannavad raskust – vaid visiiri avamisel/sulgemisel sadamas!

18. Uppumise skeem
  • Kas see JAIC 1997-s toodud õnnetuse skeem kehtib ikka veel?
  • Kas kummuli laev võib liikuda 2,2-sõlmese kiirusega – kummuli?

19. Kas visiir kaotati ära merel?

  • Vastavalt kahele ellujäänud tunnistajale, keda intervjueeriti 2007.a., kadus visiir laeva eest ära! Kui laev oli vajunud külje peale, läksid nad ja vaatasid selle üle!

  • Visiiri ei nähtud!
  • Nad mitte ainult ei kiiganud visiiri poole.
  • Üks neist ronis rambi peale ja inspekteeirs seda!
  • Ramp oli suletud!
  • See on üsna fantastiline tegu!

  • Pärast laevanina kontrollimist need kaks inimest pääsesid!! Kes on need tunnistajad?
  • Kas me võime neid uskuda? Või on see lihtsalt propaganda?

 

Lisaks...?
  • Põhimõtteliselt on kõik JAIC 1997-s avaldatud oluline teave M/S Estonia uppumise kohta võlts
  • SSPA on avaldanud võltsaruandeid, et JAIC-i toetada
  • Seda oleks lihtne kindlaks teha, kui Eesti valitsus otsustaks 2008. aastal alustada uut ametlikku uurimist ning teeks seejärel kindlaks õnnetuse tegeliku põhjuse
  • Uudiseid ja linke asjaomasele teabele leiab aadressilt http://heiwaco.tripod.com/estnews.htm

Nõudke uut ametlikku uurimist

M/ S Estonia resolutsioon ja petitsioon

Võttes arvesse 2008. aastal ilmunud uut tõestusmaterjali M/S Estonia huku kohta, mis esitati avalikkusele 3. märtsil 2008 Rootsi Politseilabori (SKL) ja 5. mail 2008 SSPA Ühenduse poolt Vinnova lõppraporti näol, nõuame, et Eesti Vabariigi Valitsus avab 28. septembril 1994 uppunud M/S Estonia hukupõhjuste ametliku uurimise (nagu tehti Suurbritannias M/S Derbyshire juhtumi korral) vastavalt rahvusvahelise merendusorganisastiooni IMO täiskogu resolutsioonile A.849 (20) § 13, mida Eesti Vabariik on kohustatud järgima.

Lisainformatsioon allkirjade kogumise kohta:

http://www.elaestonia.org/index.php?kat=133

 

Video Estonia

Dealing with the Past

 

Kas parvlaev ujub oma akendel?

2005. aasta märtsis otsustas Rootsi valitsus asuda välja selgitama Estonia uppumise käiku. See ülesanne anti Göteborgi ettevõttele SSPA ja Hamburgi hüdrodünaamika uurimiskeskusele HSVA. Ajakirjandus jälgis ja kirjeldas uurimise kulgu, kuni 2008. aasta mais esitasid uurijad oma lõpparuande. Viimased uurimistulemused pidid kinnitama Estonia komisjoni 1997. aasta andmeid.

Nii see aga ei ole! SSPA jagab laeva uppumise käigu nelja ossa, nagu on näha SSPA lõpparuande jooniselt 37:

 

1. Vesi tungib autotekile ja kahe minuti pärast kaldub laev 45° kreeni.

2. Laev ujub 22 minutit tekiehitise peal.

3. Laev vajub kummuli ja jääb ujuma, põhi ülespoole.

4. Laev ujub alaspidi 20 minutit ja vajub siis põhja.

 

Seda võib kommenteerida järgmiselt.

SSPA mudelkatsetused kinnitavad, et 45° kreen tekib kahe minutiga, kui vesi tungib läbi avatud rambi autotekile ja tekiehitis vajub vette. See ei ole kooskõlas ellujäänute ütlustega sündmuste käigu kohta ega ka Estonia komisjoni vastustega! Nemad ütlevad, et Estonia vajus stabiilsesse < 15° kreeni, mis võimaldas evakueerida ligikaudu 300 inimest välitekile umbes 10 minutiga! SSPA kinnitab, et algne kulg selline ei olnud.

SSPA väite kohaselt ujus Estonia seejärel 22 minutit tekiehitisel sellepärast, et tekiehitises 4., 5. ja 6. tekil purunes ainult kaks (!) akent teki kohta. Tekiehitisel (4., 5. ja 6. tekk) on aga iga teki välisküljel 50-60 akent, kokku umbes 110 m² õhukesi aknaid, ning ahtriosa vaheseintes tavalised uksed, mis ei ole vee-, ilmastiku- ega ka õhukindlad. Vee alla vajudes purunevad kõik aknad ja uksed ning tekiehitis täitub kohe veega. Estonia komisjon ütles 1997. aastal, et 4. ja 5. tekil purunesid kõik aknad ning et mõne minutiga voolas laeva 14 000 tonni vett. SSPA eirab seda. Estonia oleks pidanud kummuli vajuma kohe, niipea kui tekiehitis vette vajus! SSPA tekiehitise mudel on täiesti vale.

Laev oleks pidanud seega kummuli vajuma juba kolm minutit pärast seda, kui tekkis kreen, siis, kui tekiehitis vette vajus. See tähendab, et evakueerida ei oleks jõutud ühtegi inimest. Ja me teame ju, et nii see ei olnud.

Kummulivajunud laev püsib veepinnal vigastamata keresse jäänud õhu toimel. Laevakeresse jäänud õhk surutakse kokku ja see toimub kohe pärast kummulivajumist. Kui laevakeres olev ujuvusjõud (kokkusurutud õhk) on suurem kui laeva mass, ei saa laev uppuda, s.t see triivib veepinnal edasi. Kui see ujuvusjõud on väiksem, upub laev kohe. SSPA lasi mudellaeva uppumapanemiseks selle kerest õhku välja kahe põhja sees oleva ventiili kaudu 20 minutit. See ei ole teaduslikult õige.

Järeldus: SSPA hooletult tehtud mudelkatsed näitavad selgelt ja üheselt, et Estonia komisjoni 1997. aastal antud õnnetuse käigu kirjeldus ei ole võimalik. Parvlaev ei saa ujuda oma akendel.

Suvel võtsin nende teaduslike uuringute läbiviimisel tehtud ja ülal kirjeldatud vigade teemal ühendust mitme projekti eest vastutava isikuga Rootsi innovatsioonikeskusest Vinnova ja Chalmersi Tehnikakõrgkoolist. Kahjuks ilma tulemuseta.

 

Anders Björkman

Heiwa Co - European Agency for Safety at Sea

http://heiwaco.tripod.com

 

 

The ultimate manipulation - how SSPA faked the model tests

(to hide the true cause of accident!) - June 5 2008

Loe Margus Kurm - 1994. aasta septembris reisiparvlaeval "Estonia" toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolude uurimiseks moodustatud asjatundjate komisjoni.

Reisipraam "Estonia" uppus Läänemerel 28. septembril 1994 müstilistel asjaoludel. Laevaga oli sageli veetud Vene sõjaväetehnikat Tallinnast Stockholmi, osaliselt Rootsi relvajõudude tellimusel. Kohe pärast õnnetust, omamata mingeid tõendeid, teatasid võimud, et õnnetuse põhjustas vöörivisiir. Siiski tundub, et visiiril polnud õnnetusega mingit pistmist ja et see eemaldati vrakist Rootsi kaitsejõudude tuukrite poolt pärast õnnetust merepõhjas, näitamaks, et visiir ikkagi oli õnnetuse põhjustaja. See selgitab kõiki valesid ja väärinfot laevahuku kohta perioodil 1994-2005. Valede paljastamise vältimiseks rööviti paljud meeskonnaliikmed võimude poolt veel õnnetuse päeval, ülejäänuid sunniti andma valetunnistusi. Kogu infot võltsiti, sobitamaks seda ametliku versiooniga.

Heiwa Co on ro-ro reisipraamindusega seotud olnud alates 1989. aastast. Pärast vähemalt 852 inimohvriga "Estonia" hukku 1994. aasta septembris tekkisid küsimused - miks ja kas see võib juhtuda ka teiste praamidega? 1994 - 1997 viidi läbi salajane uurimus, õigemini operatsioon tõe kinnimätsimiseks. Ametliku uurimiskomisjoni 1997. aasta detsembris avaldatud lõppraport ei vasta ühelegi küsimusele õnnetuse tegelike põhjuste kohta. Kõik, mis on räägitud visiirist kui õnnetuse põhjustajast, on vale, visiir oli uppumise ajal laeva küljes!

Õnnetuse ohvrid (hukkunud ja nende lähedased) ja selle pealtnägijad on jäetud ilma abist tänu korrumpeerunud uurimiskomisjoni liikmetele ja nende poolt esindatud riikide valitsustele.

Aitamaks katastroofist pääsenuid ja hukkunute lähedasi nende 10 aastat hiljem ikka veel kestval õigusenõudmisel Pariisi kohtus, on Heiwa Co kogunud Uurimistulemused, mis tõestavad Kohtule, et kõik ametlikult esitatud faktid on võltsing. Kui te soovite tutvuda ametlike valedega, külastage Rootsi valitsuse infolehekülge Estoniasamlingen , mis ilmus 1. septembri 2004 ainult rootsi keeles, ning võrrelge.

Kakskümmend fakti allolevas sisukorras tõendavad, et kogu ametlik uurimine on sajaprotsendiline võltsing. Kogu oluline info on ebatäpne. Õiguslikult on see skandaalne, nagu on öeldud ka Rootsi parlamendiliikme Björn von der Eschi avalduses Rootsi Parlamendile 30. mail 2002.

Arvatav visiiri purunemine õnnetuse põhjustajana on oskuslikult loodud müüt ning Rootsi meedia ei tee katsetki avalikkust sellest informeerida.

Reisiparvlaev Estonia – faktid ja väljamõeldised 1994-2005

(kuidas uurimist korralikult läbi viia)

Ettekanne Estonia Protsessi Ühingu sümpoosionil 27. sept. 2005

Anders Björkman 

Heiwa Co

Beausoleil - France

Sissejuhatus – mis on Heiwa Co?

Mereohutuse konsultandid

Loodud 1990, et propageerida Coulombi Egg naftatankeri konstruktsiooni – IMO poolt heaks kiidetud kui ainus kahekordse laevakere alternatiiv – konstruktsioon töötati välja 250 tankerikokkupõrke analüüsi tulemusena

On täiendanud paljude parvlaevade konstruktsioone

Kuidas õigesti analüüsida üht konkreetset mereõnnetust?

 

Teha kindlaks põhifaktid laeva kohta!

 

Teha kindlaks, millised õnnetuse asjaolud on tõestatud!

 

Analüüsida ja kommenteerida

Kui faktid on väärad

IMO täiskogu resolutsioon A.849 (20)

Laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeks  

13 Uurimise taasavamine

Kui mingi õnnetusjuhtumi kohta ilmneb uut tõestusmaterjali, tuleb seda põhjalikult hinnata ja sellest teistele põhjendatult huvitatud riikidele teatada, et neil oleks võimalik oma kommentaare esitada. Uue tõestusmaterjali ilmnemisel, mis võib oluliselt muuta mereõnnetusega seotud asjaolusid ning oluliselt muuta õnnetuse põhjuste ja sellest tulenevate edaspidiste soovituste iseloomu, peavad riigid oma senised järeldused üle vaatama.

Teha kindlaks laeva puudutavad põhilised asjaolud!

Mõned tähelepanuta jäetud asjaolud Estonia juures 

Pilsiveesüsteem

Veekindlad uksed

Päästevarustus

Evakuatsioonikord

Pilsiveesüsteem

Lõppraportis ei ole midagi mainitud pilsiveesüsteemi, st pumpade, torude ja klappide kohta, mis peaksid vett lekkivast laevakerest välja pumpama, et vältida laeva uppumist!

Üks meeskonnaliige ütles, et pilsipumbad pandi tööle, st et tegu oli laevakere lekkimisega.

 Veekindlad uksed

Lõppraportis ei ole midagi veekindlate uste kohta, st milline on laevakere veekindlate sektsioonide süsteem autoteki all.

Süsteem oli täiesti vale - 22 ust, enamus ustest oli laeva merel viibides lahti, mis tähendab, et uksed avati kaptenisillalt, puudus signalisatsioon, jne.

Laeval puudus topeltpõhi, puudus veekindlus.

Päästevarustus

Lõppraportis toodud info päästevarustuse ehk vahendite kohta, mis võimaldab inimestel uppuvalt laevalt pääseda, on väär!

Kõik oli valesti - >50% pardal olnud inimestest pidid hüppama merre ja püüdma ujuda kaldale või päästeparve, mille keegi pidi vette viskama – « märg evakueerimine »!

Evakueerimine

Kuna päästevarustus oli vale, siis ilmselt ei saanud olla ka korralikku evakuatsiooniprotseduuri!

Kõik oli valesti – laevalt ei saanud inimesi evakueerida nii, et nad oleksid jäänud kuivaks – « kuiv evakueerimine » - seda ei katsetatud kunagi ja mitte keegi ei saanud selle kohta koolitust!

Järeldused põhifaktide kohta

Parvlaev ei olnud meresõidukõlbulik!

Parvlaeval puudus elementaarne kord, kuidas reisijaid ohutult üle avamere viia!

Ametlik uurimiskomisjon eiras põhifakte!

Teha kindlaks, millised õnnetuse asjaolud on tõestatud!

Korrektse õnnetuse uurimise tulemusena tuleb esitada õnnetuse kohta tõestatud asjaolud.

Tõestatud asjaolud tuled selgelt eraldada järeldustest ja oletustest. Esitada tuleb ainult faktid, mis on kindlad, st tõestatud! 

Kui esitatavates faktides sisaldub lünkasid, tuleb neid käsitleda analüüsi ja kommentaaride peatükis.  

Õnnetuse raporti lugejad peavad saama täpselt teada, millised faktid ja millises järjekorras kindlasti aset leidsid.

Sündmuste käik kell 00.55-01.55

00.55-01.15 : müra - konstruktsiooni purunemine

Lained purustavad oma jõuga visiirilukud ja -hinged, visiir eraldub ning avab oma raskusega rambi visiiri sisse ulatuva osa ning seejärel terve rambi. Ramp kistakse lahti ja visiir kukub küljest

01.15-01.20: vesi täidab tekiehitise

Vesi siseneb tekiehitisse

Laev läheb kreeni

Inimesed hakkavad laevalt lahkuma

Laev pöördub

Mootorid seiskuvad

Laev hakkab triivima

01.20-01.30: Vee hulk tekiehitises suureneb

Reisijad ja tekimeeskond lahkuvad laevalt

Motoristid on kangelaslikud! Nad jäävad esimesele tekile ja püüavad ballasti abil laeva otseks saada ja mootoreid uuesti käima panna

01.30-01.55: laev triivib enne uppumist 25 minutit

Paljud inimesed on avatud tekkidel ja väljas pakpoordil

Inimesed hüppavad vette

 

Õnnetuse “tõestatud” faktide analüüs

Ametlik uurimiskomisjon esitab õnnetuse kohta palju infot, esitades neid faktidena, kuid tegelikult puuduvad tõendid selliste oluliste asjade kohta nagu lainekoormus, konstruktsiooni purustused, ärarebitud visiir, tekiehitisse kogunenud vesi, laeva pöördumine ja triivimine 30 minutit.

Uurimiskomisjon isegi ei selgita, miks laev uppus!  

Tõestamata faktid ei ole faktid. Need on väljamõeldis - muinasjutt!

Õnnetuse “tõestatud” faktide analüüs

Ametlik uurimiskomisjon kirjutas muinasjutu – kolme aasta jooksul ei toimunud mingit õnnetuse uurimist!

Jah, 1994-1997 olid kohtumised ja vestlused – kuid tegelikku uurimist polnud. Puuduvad igasugused dokumendid, mis tõestaksid, et toimunut analüüsiti! Kõik pingutused läksid muinasjutu kirjutamisele, mis pandi kokku uurimiskomisjoni võltside “ekspertaruannete” põhjal.

Analüüs ja kommentaarid

Õnnetuse korrektse analüüsi puhul otsib uurija kõigile kindlakstehtud asjaoludele ekspertanalüüsi abil kinnitust.

Seejärel paneb uurija erinevad kindlakstehtud (tõestatud) asjaolud kokku, et teha õnnetuse põhjuste ja sellega seonduvate asjaolude kohta põhjendatud järeldused.

Lainekoormus visiirile

Uurimiskomisjon väidab, et 1995. a tehtud Rootsi ekspertide mudelikatsed ja Soome simultatsioonid kinnitasid, et visiiri tabas lainekoormus 10 MN (1000 t)

Need mudelikatsed ja simulatsioonid on valed!

Pole olemas ühtegi tunnustatud meetodit, kuidas simuleerida lainekoormust visiirile

Pole olemas ühtegi katsemeetodit, kuidas viia koormus/jõud visiirile maksimumini!

Tegelik lainekoormus visiirile oli selles õnnetuses ainult 1/10 sellest, mida väidab uurimiskomisjon!

1 MN (100 tonnine) löök on väga vali – laeva käiku aeglustatakse kohe – see ei saa visiiri kahjustada!

Lõpparuande joonis 12.3

Lainekoormus visiirile

 

 

 

Uurimiskomisjoni mudelikatsed Göteborgis SSPA Marine AB poolt näitavad 4 MN suurust lainelööki (Z-jõud) visiirile iga 100 sekundi järel ja 2MN lööki iga 35 sekundi järel.

Võrdlused sarnaste parvlaevadega näitavad, et see ei ole võimalik.

Iga löök on nii vali, et laeva käiku aeglustatakse kohe.

Enne õnnetust ei kuuldud Estonial mingeid lainest tekitatud lööke.

« Laev käitus rasketes ilmastikutingimustes hästi  »

Mudelkatsetuste aruanne on võltsitud!

Lainekoormus visiirile

Mudelikatsed (punasega) näitavad lööke >4 MN iga 10 minuti tagant (SSPA mudelikatsetes iga minuti tagant! – eelmine slaid) ja >6 MN iga 40 minuti tagant

Simulatsioonid (sinisega) näitavad lööke >4 MN iga 30 minuti tagant ja >6 MN iga 800 minuti tagant

Mõlemad mudelikatsed ja simulatsioonid on võltsitud!

Lõppraporti joonis 12.7

Visiiri koormuse ja deformeerumise analüüs

Uurimiskomisjon väidab, et 3-7 MN lainekoormus (300-700 t) kahjustas ja purustas visiiri kinnitused

Konstruktsiooni analüüsi aruanded on valed ning neid võiksid korrata sõltumatud eksperdid

Väikesed, tegelikud, 1 MN (100 t) tugevusega lainelöögid ei saaks iialgi põhjustada visiiri kahjustumist ja laeva kere küljest lahtitulemist – kuid nad oleksid kuulda!

Näide konstruktsiooni analüüsi võltsitud tulemuste kohta

Koormus (7.9 MN) visiirile on liiga suur ja vastujõud kinnituskohtades ei ole õige.

Lõppraporti joonis 15.5
Vee sissevool tekiehitisse

Uurimiskomisjon väidab, et 10-15 minuti jooksul (kell 01.15-01.30) tungis vett tekiehitisse järjest rohkem. Puuduvad korralikud arvutused vee sissevoolu kohta

Miks? – niipea kui laev pöörab ja jääb seisma, peaks vesi autotekilt uuesti välja voolama!

Tegelik vee sissevool > 1800 t/min 15 sõlme juures (mitte 300-550 t/min!) ja parvlaev läheks kummuli – pöörduks ja triiviks põhi ülevalpool laeva kandva veekindla kere (autotekist allpool) peal– ühe minuti pärast.

Kõik vee sissevoolu arvutused on võltsitud.

0 sõlme juures – kiirus puudub – voolab vesi ise välja!

 

Lõppraporti joonis 12.16

Laeva stabiilsus, kui vesi on pealisehitises

Kui veepinnast ülevalpool asuvas laeva pealisehitises on vesi, on tegemist kahjustusteta püstuvuse juhtumiga.

Vesi voolab ühele poole ja ajab laeva kreeni

Vesi voolab lõpuni ja tasakaalustab laeva

Vesi voolab iga võimaliku avause kaudu välja!!

Kui vesi ei saa välja voolata, põhjustab teatud vee hulk laeva kummulimineku (1900 t Estonia puhul)

Tagajärg – laev läheb kummuli ja jääb niimoodi triivima

Kõik uurimiskomisjoni stabiilsuse arvutused on ebaõiged!

Lõppraporti joonis 12.12

Need uurimis-komisjoni püstuvuskõverad näitavad, et alus ei saa iialgi kummuli minna!

Need on 100% võltsitud.

Uurimiskomisjon eeldab, et tekiehitis veekindel.

Mitte ükski tekiehitis ei ole veekindel!

Järeldused “õnnetuse tõestatud asjaolude kohta

Lainekoormused on võltsitud

Konstruktsiooni analüüs on võltsitud

Stabiilsuse arvutused on võltsitud

Uurimiskomisjon pole esitanud mitte millegi kohta tõestatud fakte!

Auk tekkis lõhkeainest!

Asi on isegi veel halvem – uurimiskomisjon ei räägi meile isegi tõtt tekiehitise konstruktsiooni kahjustuste kohta!

Uurimiskomisjon väidab, et tekiehitise küljed on kahjustamata!

Uurimiskomisjon väitis, et vrakist tehtud videol ei ole vrakil näha mingit suurt auku!

 

Lõppraporti joonis 8.1

Tüürpoordi esimene osa on raporti järgi kahjustamata!

Tegelikult on tüürpoordi pealisehitise esiseinas 2.0 x 0.6 meetrine auk, mille põhjustas lõhkeaine

Auk laevakorpuses

Augu põhjustas lõhkeaine!

Tõenäoliselt tekitati auk siis, kui visiir vee all pärast õnnetust parvlaeva küljest eemaldati!!

Seda on raske uskuda – kuid millisel muul moel võis see auk tekkida?

Uurimiskomisjon eitab augu olemasolu.

Uurimiskomisjon filmis seda 1994. aastal… kuid filme monteeriti, et auku mitte näidata!

Meeskonnaliikmete tunnistused

Meeskonnaliikmed (Treu, Sillaste ja Kadak) väidavad, et nad jäid 5-10 minutiks 1. tekile ja põgenesid 8. tekile siis, kui laeva kreen oli >50-60°!

1. tekilt 8. tekile ei ole võimalik pääseda isegi siis, kui laeva kreen on >20°!

See tähendab, et meeskonnaliikmed ei olnud 1. tekil!

Ka meeskonnaliikmete tunnistused on valed!

1. tekilt 8. tekile pääseda ei ole võimalik, kui kreen on 70°!

Joonise 13.2 simulatsioon lõppraportis

Lõppraporti joonis 13.2 on tahtlikult võltsitud (tegemist on kahjustamata laevaga, mis triivib väga tugeva 2,2 sõlmese hoovuse mõjul, mis muudab laeva suunda. Laev ei upu).

Mida nüüd teha?

On palju võimalusi näidata, et ametliku uurimiskomisjoni uurimisraport on 100% võltsitud! 

Küsige lihtsalt meeskonnaliikmetelt Treult, Sillastelt ja Kadakult, mis tegelikult juhtus?

Estonia Protsessi Ühingul soovitatakse seejärel nõuda uue uurimise läbiviimist.

Lõppraporti joonis 13.2

20 fakti, mis tõestavad, et uurimiskomisjon valetas

On kurb tõdeda, et kogu oluline ametlik info, mida väljastati 1994-ndast 1997. aastani "Estonia" huku põhjuste kohta, on vale. Alljärgnevad on kakskümmend tõestatud fakti, millest pole juttu uurimiskomisjoni lõpparuandes, küll aga ülalnimetatud raamatutes:

No

Fakt

Viide

1

Hukkunute väljatoomine - esimese nädala jooksul pärast õnnetust oleks olnud võimalik välja tuua kõik surnukehad. Seda ei tehtud, kuna visiiri oleks vastupidiselt ametlikule versioonile nähtud laeva juures.

2

Püstuvus - "Estonia" oleks pidanud 2000 tonni veega autotekil koheselt ümber minema. Ekslikult arvati, et tekiehitised olid veekindlad.

2.16
3.12

3

Ramp - vööri autoramp ei olnud uppumise ajal avatud, kuna visiir oli kogu aeg laeva küljes.

3.11

4

Vee sissetung avatud rambi kaudu - avaldatud andmed on valed, kuna visiir ei kukkunud küljest ära.

App4

5

Laeva kiirus ja kurss - avaldatud andmed on valed.

1.26

6

Visiir - visiir oli laeva uppudes korpuse küljes.

2.25

7

Merekõlbulikkus - laev polnud meresõidukõlbulik.

2.7

8

Laeva veealuse osa veekindlus - ei vastanud SOLASi nõuetele, kuna (avatud) veekindlaid uksi oli liiga palju.

1.23

9

Tunnistused - pääsenute tunnistusi on muudetud ja nendega manipuleeritud.

2.12

10

Päästevahendid - ei vastanud SOLASi nõuetele, "kuiv" laevalt lahkumine oli võimatu.

1.33

11

Rootsi sadamakontroll - tulemused mitmel korral manipuleeritud, varjamaks meresõidukõlbmatust.

1.16

12

Ametlik sukeldumine vrakile 1994. aasta detsembris - ametlikud tulemused olid moonutatud.

1.16

13

Vasaku parda vöörivigastused - uurimiskomisjoni poolt lõppraportist välja jäetud.

3.10

14

Hävitatud tõendid - mitmed tuukrite poolt üles toodud objektid visati merre tagasi.

1.16

15

Visiir oli vigastatud juba enne katastroofi

3.7

16

Kere konstruktsiooni oli 8 kuud enne katastroofi põhjalikult muudetud - lisati külgstabilisaatorid.

2.23

17

Ujumisbassein - oli ehitatud topeltpõhja sisse, mis on konstruktsiooniliselt täiesti lubamatu.

2.3

18

Leke laeva veealuses osas - mida ei uuritud - oli ilmselt kas stabilisaatorite, heitmetankide või ujumisbasseini juures ning uputas kokkuvõttes laeva.

2.3

19

Ebareaalne uppumine - mida pole kunagi selgitatud! "Sündmuste käigu" joonis - lõppraporti peatükis 13.2 on võltsing uppumise osas! Sellel joonisel on kujutatud vigastamata laeva pööramas ja triivimas, kuid mitte uppumas (see osa on välja jäetud)!

1.9

20

Mudelikatsed ja simulatsioonid - lainelöökide mõjul visiiri ärakukkumise demonstreerimiseks(sic!) pidi SSPA Marine AB poolt 1995. aastal läbiviidud katsete tulemusi võltsitama. Ning kui hiljem matemaatiliste simulatsioonide tulemused ei kattunud mudelkatsete omadega, võltsiti ka need! Lõppraport sisaldab lausa hämmastama-panevaid võltsinguid.

App2

Surnukehade ülestoomine1994

Surnukehade ülestoomine vrakilt kohe pärast õnnetust oli täiesti võimalik ja seda oleks pidanud ka tegema. Selleks pakkus isegi abi Prantsuse - Norra ühisfirma Stolt - Comex, kusjuures väga madala hinnaga ning nende meeskonnad ja varustus olid läheduses. Pakkumisest keelduti. Ainuke loogiline põhjendus sellele saab olla vaid soov kõrvalisi isikuid vrakki uurima mitte lubada ja seega ka õnnetuse tegelikke põhjusi mitte avastama. Ilmselt oli sel ajal visiir veel vraki küljes, see eemaldati vee all umbes 4-6. oktoobril , misjärel ta jäi esialgu vraki juurde. Kuna visiir leiti ametlikult alles novembri keskel, ei saanud ka oktoobri algul surnukehi vrakilt ära tuua. Hiljem on tagasi lükatud kõik ettepanekud vrakki täiendavalt uurida viitega hauarahule. Seega teenis surnukehade vrakilt äratoomisest keeldumine kaht eesmärki - vältida nii vraki õnnetusjärgset uurimist kui ka hilisemaid uurimisi.

Ametlik versioon sündmuste käigu kohta õnnetuse ajal ja pärast seda ei vasta tegelikkusele - vaata ka

Ametlik selgitus - uppumine autotekile tunginud vee tõttu - võimatu!

Heiwa Co järeldas 1994 aastal kiiresti, et ametlik sündmuste käik oli ebatõenäoline, ebausutav ja et visiir pidi ära kukkuma alles pärast laeva järsku kreeni minekut:

Heiwa Co läbiviidud sõltumatu uurimine

Kaadrimuutused Rootsi Veeteede Ametis

Pärast "Estonia" katastroofi leidsid Rootsi Veeteede Ametis aset veidrad kaadrimuudatused:

1. Hr. Jan-Olof Selén oli peadirektori ametis 2001. aastal. 1994. aastal oli ta juriidiline konsultant Transpordiministeeriumis, mida sel ajal juhtis minister Ines Uusmann (kes otsustas lasta surnukehi mitte vrakilt ära tuua või korraldas, et seda ei tehtud). Jan - Olof Selen pole ise merendusega seotud.

2. Hr. Johan Franson on Mereohutuse Ameti juhataja.1994. astal oli ta Rootsi VTA juriidiline konsultant ning juhatas tuukriekspeditsiooni vrakile. Andis eksitavaid andmeid "Estonia" kohta avalikkusele. Ei ole merandusega seotud.

3. Hr. Ulf Hobro on Stockholmis vanemlaevainspektor. 1994. aastal oli ta "Estonia" omanikfirma Nordström & Thulini tehnika ja ohutuse superintendant ning vastutav "Estonia" ohutuse eest.

4. Hr. Åke Sjöblom on vanemlaevainspektor Göteborgis. 1994. aastal viis läbi "Estonia" viimase ohutuskontrolli 8 tundi enne laevahukku ning leidis mitmeid puudujääke, mida pole uurimise lõppraportis mainitud.

5. Hr. Per Nordström on Mereohutuse Ameti asedirektor. 1994. aastal oli ta Rootsi Laevaomanike Assotsiatsiooni tehnikadirektor. Assotsiatsiooni juhtliikmeks oli "Nordström & Thulin".

6. Dr. Michael Huss, PhD, on alates 2001. aasta aprillist Rootsi VTA tehnikaosakonna juhataja. Aastail 1994-1997 viis ta läbi hulgaliselt võltsuuringuid toetamaks ametlikku versiooni sündmuste käigust õnnetuseööl.

7. Kapten Sten Anderson on jätkuvalt mereõnnetuste uurimise osakonna juhataja. Aastail 1994-1997 oli ta rahvusvahelise uurimiskomisjoni juures Rootsi VTA vaatleja.

Seitse Rootsi Veeteede Ameti tippametnikku on andnud oma panuse eksitava lõppraporti valmimisele. Rootsi VTA ametlik seisukoht on, et uurimiskomisjoni raport on lõplik ja korrektne ning et käesolev veebilehekülg ei sisalda õnnetuse kohta mitte mingit uut informatsiooni.  

Uuemat infot plahvatuste põhjustatud vigastuste kohta vööris leiate altpoolt.

Visiir vraki peal

Uuem info on ka allolev pilt "Estonia" vrakist, mis avalikustati Rootsis 2000. aasta kevadel. Vasakul näete sonaripilti vrakist, mis ametlikult tehti 1996. aastal - kaks aastat pärast katastroofi, kuid tegelikult ilmselt juba 30. Septembril 1994, vraki leidmise päeval. Pildil on tegelikult vraki piirkonna hüdrograafiline kaart, millele hiljem lisatud vraki kujutis. Kui vrakk pildilt eemaldada, näeme pildi keskel püramiidikujulist, visiiri (vasak pilt) meenutavat objekti mõõtudega umbes 13 x 13 meetrit ja kõrgusega 6-7 meetrit. Piltide järgi võib arvata, et visiir oli vraki leidmise hetkel selle vööris, ehk ta ei saanud olla varem, enne laeva kreeniminekut, ära kukkunud kaugel eemal uppumiskohast. Veel pilte visiirist merepõhjas.

Merepõhja ja vraki sonaripilt, avalikustatud 2000. aastal

Sama pilt ilma vraki kujutiseta, näidatud on ainult sügavusjooned

Visiir pärast ülestõstmist - pöörake tähelepanu suurele kokkupõrkevigastusele


Heiwa Co sõltumatu uurimise kohta saab rohkem lugeda järgmistest Anders Björkmani raamatutest ja raportitest, osad neist on kättesaadavad Internetis:

Disaster Investigation (2001, inglise keeles)

Katastrofutredning (2000 - rootsi keeles)

Some outstanding Questions about the M/S Estonia - Mõned lahendamata küsimused M/S Estonia kohta - 27. oktoobril 1999 Glasgow's, Strathclyde'I Ülikooli Laevade Stabiilsuse Uurimiskeskuses toimunud konverentsi "KONSTRUKTSIOON TURVALISUSE HEAKS" raames läbiviidud Estonia arutelul esitatud materjal

Lies and Truths about the M/V Estonia Accident (1998 - inglise keeles) - hind 15 eurot koos postikuludega.
Telli siit!

Not learning from Marine Accidents - some Lessons which have not been learnt - Mereõnnetustest ei õpita - mõned näited - materjal, mis tsenseeriti Kuningliku Laevaarhitektide Liidu Royal Institution of Naval Architects - - poolt., mistõttu seda ei saanud esitleda Londonis 14. Märtsil 2002 toimunud konverentsil Learning from Marine Incidents II.

28 september 1994 - Estoniabluffen - visiret föll aldrig av Estonia (2002 - rootsi keeles)

 

"Estonia" katastroofi õppetunnid

Laevaomanikel ja ohutusekspertidel on "Estonia" hukkumisest palju õppida. Kõikvõimalikud puudujäägid, sh. konstruktsioonilised, olid sellest, et "Estonia" polnud ehitatud avamerelaevaks. Ta konstrueeriti 1979. aastal sõiitmiseks rannikuvetes ning SOLAS-e (Safety Of Life At Sea) nõudeid ei järgitud ega rakendatud laeval kunagi täies mahus, ehkki nii pidi see olema laevasertifikaatide kohaselt. Siiski andsid nii Soome kui Rootsi veeteede ametid 1980. aastal loa ekspluateerida laeva liiga paljude veekindlate ustega (kokku 22!), piiratud arvu päästeparvedega taavetitel, võimaluseta evakueerida kõik pardalolijad taavetitel olevate päästevahendite abiga, ujumisbasseiniga laevapõhjas ia nii edasi.

Huvitavad andmed vöörist leitud oletatava lõhkekeha kohta:

Märkus vöörist leitud lõhkekeha ning suure, ametlikes raportites mittemainitud augu kohta vööri esivaheseinas.

Loe lisaks:

Uppumise kuus faasi - ramp lekkis pidevalt.

Paljud erinevad huvigrupid on alates 1999. aastast korduvalt nõudnud Rootsi valitsuselt õnnetuse uurimise taasalustamist IMO resolutsiooni A.849(20) kohaselt, arvesse võttes uusi ilmnenud üksikasju, ning informeerida sellest ka teisi asjast huvitatud riike. Rootsi on iga kord keeldunud ühe ja sama põhjendusega - uusi fakte pole esitatud. 2001. aasta aprillis avaldas Rootsi valitsus pressiteate käesoleva veebilehe kohta, kus oli öeldud, et see ei sisalda mingit uut infot , mis seaks õnnetuse ametlikke põhjuseid ja sündmuste kulgu kahtluse alla! Mis on väga kurb, kuna selle veebi loomise algpõhjus autori jaoks oli aidata kaasa mereohutuse kindlustamisele. Selle eest kohtlevad Rootsi ja Soome võimud teda kurjategijana.

Loe the German 'Expert group'

Loe the Independent Fact Group

Ja mis on näha paremal asuval pildil? Suur auk "Estonia" keres! Täpsemalt selles piirkonnas, mis on ametliku uurimiskomisjoni andmetel täiesti vigastamata. Auk on ilma kahtluseta tekkinud laevakerest väljapoole suunatud plahvatuse tagajärjel, kuna (i) - augu servad on paindunud väljapoole, (ii) - augu keskelt on puudu metalli, ning (iii) - augu servadest võetud metalliproovide analüüs näitas, et metalli on mõjutanud kõrged temperatuurid = plahvatus.
Auk laevakorpuses
Auk on ilmselt tekkinud visiiri eemaldamisel korpusest vee all pärast laeva uppumist.


Milleks on kasulik võltsitud lõppraport ja aruanded?

Paljud küsivad, miks peaks võimud esitama sajaprotsendiliselt võltsitud seletusi ja aruandeid. Vastus sellele on lihtne: Rootsi valitsus ei tahtnud avalikustada laeva hukkumise tõelisi põhjuseid ning otsustas välja tulla totaalse valega - jutuga ärakukkunud visiirist. Esitledes "eksperte", kes väidavad, et praamid upuvadki tänu kadumaläinud visiiridele ning võltsides mõnede pääsenud meeskonnaliikmete tunnistusi õnnestus asjaosalistel kokku panna asjatundmatu avalikkuse jaoks küllalt usutav lugu. Siiski oli visiir täiesti ilmselt uppunud vraki küljes, niisiis tuli see kõigepealt sealt lahti lõhata, et hiljem mujalt "üles leida" jne., seda kõike muidugi saladuskatte all. Tehnilised selgitused jäid aga nigelaks - reisipraam ei saa uppuda visiiri kaotuse tõttu, ta oleks pidanud jääma kummuliasendis triivima isegi kui laeva muidu veepealne osa oleks vett täis olnud. Niisiis, milleks Rootsi valitsusele valeselgitused? Varjamaks Rootsi Veeteede Ameti (Sjöfartsverketi) töötajate ebakompetentsi? Või veel kurjakuulutavamal põhjusel - näiteks sõjalised huvid salajasel militaartehnika veol endisest Nõukogude Liidust Rootsi? Kas me saame seda üldse kunagi teada? Tegelikult oleks see üsna lihtne - lihtsalt tuleks Rootsi valitsuselt nõuda puuduvat infot. "Estonia" teemaga aga tegelevad hetkel edasiSwedish military authorities (Rootsi kaitsestruktuurid).

Kiir - päästepaadid, mis paigaldati reisipraamidele Soome ja Rootsi soovituste kohaselt 1995. aastal reaktsioonina "Estonia" katastroofile, on kasutud, ohtlikud ega kuulu 2004. aasta seisuga enam päästevahendite hulka. Idiootlikule "mereohutusele" raisati "vaid" 100 miljonit dollarit.

Heiwa Co poolt välja antud kolm raamatut sisaldavad uuemat infot katastroofi tegelike põhjuste kohta. Lugege:

'Disaster Investigation' - internetiraamat, välja antud juunis 2001 viimase infoga uurimiste kohta. Raamatut täiendatakse pidevalt.

'Lies and Truths about the M/V Estonia Accident' - 1998. aastal välja antud raamatu internetiversioon.

'Nya fakta om Estonia' (välja antud 1999. aasstal rootsikeelsena ja sadaval ainult trükituna)

Huvitavat lugemist leiate ka vasakus veerus olevate linkide alt.

Contact anders.bjorkman@wanadoo.fr